Ümbruskonna vaatamisvaartused

Lubjapark

Lubjapargis on võimalik tutvuda 70-90 aastat vanade ja konserveeritud lubjaahjudega ning tutvuda nende ahjude baasil sajanditevanuse lubjatootmise tehnoloogiaga. Õpperada kulgeb ringikujuliselt vanade ahjude vahel ja igas ahjus on näidatud teatud tehnoloogilist protsessi. Õpperada on varustatud infostendidega, mis võimaldab rada läbida ka giidi kasutamata-kogu vajalik info on 4 keeles (eesti,vene, soome,inglise) stendidel olemas. Peale õpperaja läbimist on võimalus vaadata ka filmi “Lubjaringis,” kus on kirjeldatud kogu lubjatootmise protsessi ning ka lubja kasutamisvõimalusi. Lubjapargi peamajaks ehk Lubjakojaks on 1879. a ehitatud ja 2011-2013 renoveeritud vennastekoguduse palvemaja.
Vaata lisa: Lubjapark

Saarte Geopark

Saarte Geopark tegeleb siinse geoloogia, pärandkultuuri ja looduse tutvustamise ning hoidmisega. Geopargi idee on kasutada piirkonna geoloogilist eripära turismi, keskkonnateadlikkuse ja kohaliku arengu edendamiseks. Saarte Geopargi keskus asub Kaali Külastuskeskuses, kus saab infot kõigi Saarte Geopargi piirkonnas asuvate vaatamisväärsuste kohta. Saarte Geopargi külastaja saab maalilise pildi geoloogilistest, kultuuri- ja loodusväärtustest liikudes mööda Siluri ajastu läbimiseks koostatud marsruute. Võta endale piisavalt aega, sest Saarte Geopark lummab oma sõbralike inimeste ja eriilmelise loodusega.

Loona mõisale parasjagu lähedal, kuid korraliku jalgrattamatka kaugusele jäävad järgmised pangad:

  • Undva pank – Undva e. Tõrvasoo panga pikkus on umbes 500 m ja kõrgus 2 m. Pank ja rannikujoon on tuulte ning tormide poolt pidevas muutuses. Undva panga all lahes talvitub kogu maailmas otseses hävimisohus olev linnuliik – kirjuhahk.
  • Kuriku pank – Kuriku pank asub ligi 200 m kaugusel Suurikust ja on kaksikpangast mõõtmetelt tunduvalt väiksem – pikkust 1,3 km ja kõrgust 4,5 m.
  • Suuriku pank – Suuriku pank on kuni 11 m kõrguse ja 1,6 km pikkusena suur ja võimas, Panga panga järel kõrgeim rannajärsak saartel. Panga peal laiub omapärane männimets. Suuriku panga ees meres on samuti astang, mis on lõhkunud laevu ja võtnud elusid.
  • Abula pank – Abula pank on tagasihoidlik, umbes 2 m kõrgune ja 400 m pikkune kiviklibune astang.
  • Panga põhjatipus on meri ümaraks lihvinud stromatopoore, mistõttu geoloogid nimetavad seda „pealuurannaks“.
  • Merise pank – Abula pangast umbes 7 km mööda väikest metsateed põhja poole liikudes asub Merise neeme otsas Merise pank, mille kogupikkus on 250 m ja kõrgust kohati 2,5 m. Merise küla mets peidab endas Mustjala valla suurimat rändrahnu, Merise rändrahn, mille kõrgus on 4,5 m ja ümbermõõt 22 m.
  • Elda pank – Elda pank on eriline nurgeliste ja paksude paeplaatide ning rannal paljanduva sileda paepõranda poolest. Nõukogude võimu ajal olid saarte rannad kinnised piirkonnad, Elda pangal võib praegugi näha NSVL piirivalve lagunevat vaatlustorni. Kummalised varemed meie rannaaladel on enamjaolt kõik pärit sellest ajast.
  • Soeginina pank – Soeginina pank on kuni 3 m kõrgune ja 500 m pikkune astang, mille seinal saab vaadelda kivimist välja leostunud erinevate organismide kivistisi. Soeginina pank näeb väga eriline välja – paelahmakatesse tekkinud pragude vahelt väänduvad välja pangapealsete kaskede juured, ulatudes lausa merevette. Soeginina pangalt paistab Innarahu, kus käivad hallhülged lesimas ja jäävaestel talvedel poegimas.
  • Katri pank – Katri pangale on märjal aastaajal üleujutatud rannaluha tõttu raske pääseda. Tagasihoidlik 0,5 km astang sisaldab aga külluslikult kivistisi. Nõukogude Liidu ajal asus pangal piirivalvetorn ja vaatluspunkt. Sellest ajast on veel tänaseni mõningad jäljed looduses.

Tuulikud

Saaremaal enamlevinud tuulikutüüp ja üks Saaremaa sümbolitest on pukktuulik. Pukktuulik on Kesk-Euroopast pärinev tuuliku tüüp, kus tuuliku neljakandiline kere toetub tuuliku kesksele emapuule (sambale) ja kogu keret on vastavalt tuulesuunale võimalik ümber telje tuulde keerata. Soovitame külastada järgmisi Loona mõisa lähikonnas asuvaid taastatud pukktuulikuid:

  • Kivestu tuulik – Kõruse küla Kivestu talu 1781. aastal ehitatud tuulik on vanuselt kolmas Saaremaa tuulik. Tuuliku juures on kasutatud hulgaliselt vanu käsitöövõtteid, mis on laiemalt kasutuselt välja läinud juba 19. sajandi algul, näiteks tuuliku põrandalaudised on paigaldatud puitpunnidega ja tuulik on võimeline tootma ainult lihtjahu. Kivestu tuulik restaureeriti 2015.aastal.
  • Ilaste tuulik – Saaremaa Kuusnõmme külas asuv Ilaste tuulik pärineb 1891. aastast ja on töötanud ligi 100 aastat: jahu ja püüli jahvatamine kestis 1970. aastate keskpaigani ning viimane mölder Ilaste Sander töötas tuulikus veel 1980-ndate alguses. Ilaste tuulik restaureeriti 2014. aastal.
  • Anetsi tuulik – Leedri küla Anetsi tuulik pärineb aastast 1898 ja seda on restaureeritud kahel korral – 1989. ja 2013. aastal.